Sunday, May 23, 2010

Mis siis saanud on...


Nii siis rääkides ikka minust ja minu tervisest nagu mingi vanainimene.

Hetkel on enesetunne päris ok, teen tööd ja olen muidu vahva. Niite pole veel välja võetud, kuna reedel ei olnud omanikel aega mind haiglasse viia, kuid homme peaks see nüüd toimuma. Tegelikult juba ootan seda, saan nendest tüütutest niitidest lahti, kuna need sügelevad ning kohti teevad ise veidi valu. Auk kõhul on enam-vähem kinni kasvanud, kuid tunne on selline, et sinna jääb arm, kuna arstid oleks võinud selle haava tegelikult kinni tõmmata mingi surve plaastri või kas või õmbluse või kahega.
...

Kuna sealt jäi mul juba mõningane aeg tagasi kirjutamine pooleli, siis nüüd ma üritan jätkata.

Mul said niidid juba mingi nädalake tagasi välja võetud ning enesetunne on juba suhteliselt inimlik, kuid siiski täiesti endine see asi pole. Ehk üritan mingi päev ka jooksma minna ning vaatan kuidas tunne on. Kui see probleeme ei tekita, siis saab varsti juba üritada taas surfata, kuid hetkel võib see keeruline olla selle poolest, et täna läksid just minema siit Mark ja Paas, kes tegelesid põhiliselt sellega. Transpordiga on lihtsalt raske, kuid kuna mul hetkel mingeid üli suuri laineid pole vaja, siis saab võib-olla ka meil siin lähedal rannas harjutada.



Olen siin ka juba mõned täispäevad tööl olnud. Kõige esimesel ma veel kõige paremini end ei tundnud, kuid nüüd saan ma juba täitsa hästi hakkama. Põhiliselt on tööd pidude ajal, mida on viimasel ajal igal nädalal üks olnud, kuigi üldiselt on neid üle nädalati. Aga hetkel on lihtsalt olnud üks sünnipäeva pidu siin, siis see reede oli Marki, Paasi ja Larissa ärasaatmise pidu. Ning see nädal on Jungle Fever, mis on iga kuu esimesel reedel nagu ma aru saan.

Köögis ma täiesti kindlalt veel ei tunne, kuid saan üpriski hästi hakkama. Menüü tegemisega ma veel kiirustada ei tahaks, kuna minu ettekujutus siinsetest toitumise harjumustest, toorainetest ja hindadest on kehvake.

Mul on tunne, et ma hüppan ühe teema juurest teise juurde ja siis tagasi esimese juurde. Nimelt Marki, Paasi ja Larissa asemele peaks täna tulema üks uus tüdruk. Nüüdsest on üle kaalus uued inimesed. Mart ja Jana, kui omanikud on siin pidevalt olnud ning ka Rita on siin juba pikemalt viibinud. Siis on meil veel ka kaks neiut, kes olid siia jõudnud mingi kuu aega enne mind. Nemad olid need, kellest ma kuulsin, kellel oli tagasisõidu piletitega probleeme ja lennukile saamisega. Kuid kõik läks hästi ning nad jõudsid ilusasti kohale. Nii siis meie kollektiiv on nüüdsest kahanenud ja meid hakkab olema mõneks ajaks 7, kui minu kalkulatsioonid paika peavad :).



Ega siin väga palju ei toimu ning enamus rahvast veedab oma aja baaris istudes ning inimestega suheldes. Kuna see ei ole just asi, mis mind väga vaimustab, arvestades seda, et ma ikkagi üritan mitte eriti juua ning võõras seltskonnas ma ennast väga kindlalt ei tunne. Aga see ei kurvasta mind, kuna see annab mulle võimaluse endaga tegeleda, lugeda jms. Ma olen siin olles tõsiselt raamatu maailma süvenenud. Lugesin läbi ühe pokkeri raamatu, siis Osho "Armastus. Vabadus. Üksindus.", seejärel minu tüüpilisest raamatu eelistusest erineva Mihkel Raua "Musta pori näkku", siis viimati lõpetasin Anatoli Nekrassovi "Kolm korda sündinud" ning hetkel on pooleli Vladimir Levi "Ego ehk surma profülaktika", mida ma olen juba oma ühes blogis tsiteerinud.



Kuna ma ei tunne hetkel, et mul midagi väga erilist oleks siinsest elust/olust kirjutada, siis ma pöördun endale enam huvipakkuvama tegevuse juurde, mis on filsofeerimine, raamatute üle arutlemine ning oma arvamuse avaldamine.

Pokkerist ma ei hakka nüüd küll rääkima. Kuigi ma olen siin olles rohkem pokkerit mänginud, kui kunagi varem, siis ma olen ka aru saanud, et see ei ole päris minu jaoks, kuna ma siiski olen liiga püsimatu ja kärsitu. Nii, et ma piiran oma pokkeri mängimist, enne kui ma liiga palju kaotan :) Mihkel Raua raamatust ei oska ma ka väga midagi rääkida. Tal on olnud päris kirev elu nagu ma aru saan, kuid siiski ei sooviks ma sellist elu ning alkohol on üks osa meie muusika kultuurist, that's for sure.



Osho raamatust rääkides, siis see on üldiselt selline raamat, mida kohati peab pingutama lugeda, et edusamme teha, kuid sisaldab väga häid mõtteid ja tähelepanekuid. Osade asjadeni olen ma oma varasemates aruteludes jõudnud, kuid oli ka uut ja põnevat, kuigi ma ei saa nii mõnegi asjaga küll nõustuda. Osho on mõjutanud nii mõndasid teisigi autordeid, keda ma lugenud olen ning kõige selgemalt on tema mõjutusi Nekrassovil, kes on teda mitmes kohas ka tsiteerinud, kuid ma olen täiesti kindel, et Osho ideede ja arvamusteni on inimesed ennem tedagi jõudud ning ka tema on nii mõnegi asja teistelt üle võtnud. Osho kirjutab kohati nii nagu ta lugejaskond oleks väga rumal ning eks arvatavasti see olegi peamiselt USA rahvale mõeldud. Siit märge, et tegelikult see raamat ei ole Osho kirjutatud, vaid see on tema loengutest, videomaterjalidest jms kokku pandud raamat. Üks väga huvitav, kuid samas minu jaoks raskesti seeditav mõte on see, et inimesed peaksid elama kommuunides. Tal on isegi välja mõeldud enam-vähem kuidas kogu süsteem töötama peaks. Ma kohati saan temast aru ning tean, et kogu meie ühiskond vajaks tegelikult täielikku make overit, kuid kas just kommuunid on kõige õigem viis selleks. Minul tekkis kohe seda lugedes kahtlus arsti ja haridus teenuste kvaliteedi suhtes sellistes kommuunides. Kuid seda saaks lahendada läbi selle, kui erinevad kommuunid spetsialiseeruvad erinevatele asjadele. Ning respect Oshole, kui ta räägib meie rahandus süsteemi rumalusest. Tema variant sellest, et kogu süsteem on üles ehitatud toorainetele ja nende vahetamisele on iseenesest õige, kuna sellisel juhul ei toimu seda, et kogu vara ei kogune ühtede inimeste, ega kommuunide kätte. Aga ega ma rohkem ei oskagi hetkel arutleda selle raamatu üle. Ma kardan, et ma olen raamatuid liiga palju ja kiiresti lugenud ning minu mõtted on hajali, nagu V.Levi järgi tüüpilisel skisotüümikul, kuid hetkel ma sellesse raamatusse veel ei hüppa.



Kiiresti räägin ka siis juba sellest Nekrassovi raamatust. Siin tehti nalja, et see raamat pidi olema kõigi siin olijate kohustuslik kirjandus või nii, kuna praktiliselt kõik on seda vist lugenud v.a. Mart, kellele ei pidanud sellised raamatud meeldima. Aga raamat ise vajab, nagu ka tema raamat "Mees ja naine", open mindi. Vastasel juhul võib selle lugeda kohati fantaasiaks. Ta räägib väga palju kõrgemast vaimsusest ja intuitsioonist, sellest kuidas ta nägemusi näeb, "kokkusattumustest", teiste olenditega suhtlemisest ja muust seesugusest. Kuigi ma sooviksin seda kõike uskuda, siis kohati on mul seda raske teha ehk ma ei ole piisavalt kõrgele vaimsuse tasemele jõudnud, kuid eks ma töötan selle kallal, aga ega ma midagi pimesi omaks ei võta, isegi kui see oleks kohati päris hea. Aga jätame selle siia paika, kes tahab saab seda ise lugeda. Ma ei tea täpselt mida see raamat mulle andis, kuid kindlasti mõjus see positiivselt. Ma üritan oma lugemise tempot alla võtta, siis ehk jääb rohkem asju meelde ning mul on aega asju pikemalt läbi enda jaoks mõelda.



Ma olen tegelenud nüüd päris pikalt kirjutamisega ning on veel inimesi, kes ootavad minult vastust, seega the end. for now.

0 comments:

Post a Comment